Alex on kaheteistkümneaastane ja tegi midagi väga-väga halba. Õnneks määrab kohtunik ta suveks noortevangla asemel vabatahtlikuna appi Shady Gleni vanadekodusse. Alex pole oma ema aasta aega näinud, tädi ja onu teda enda juurde ei taha ning vanadekodu eakad elanikud tunduvad poisile zombidena.
107-aastane holokausti üle elanud Josey on valmis oma elu lõpuks. Ta on surma eest mitu korda pääsenud, nüüd aga veedab oma päevi vanadekodu toas number 206, keeldudes rääkimast ja oodates (ja oodates ja oodates) surma. Kuni tema uksele koputab Alex … ja Josey hakkab Alexile oma lugu jutustama.
Kui Alex tuleb ikka ja jälle tagasi, et rohkem kuulda, süveneb nende vahel uskumatult tugev side. Tänu sellele hakkab Alex uskuma, et suudab maailmas midagi muuta ja päriselt head teha.
“See raamat on oluline lugemine noortele, sest aitab mõista nii iseennast kui ka maailma meie ümber. Forman ei alahinda oma lugejat – ta käsitleb keerulisi teemasid nagu kaotus, viha, andestus ja vastutus ausalt, kuid samas mõistetavalt. Noored saavad selle kaudu õppida empaatiat ning näha, et iga tegu loeb ja muutumine on alati võimalik.
«Siiski midagi väärt» sobib lugemiseks alates põhikoolist, kuid kõnetab ka täiskasvanuid. See on ideaalne lugemine neile, kes hindavad sügavaid lugusid, ajaloolist tausta ja emotsionaalset arengut. Teos pakub kindlasti häid võimalusi nii kodus kui koolis erinevate oluliste teemade üle arutlemiseks.”
***
Lugemisblogis “Mida Heli luges” kirjutab kirjanik Heli Künnapas raamatu “Siiski midagi väärt” kohta nii:
“See on nii hea ja valus ja puudutav raamat. Ühelt poolt lihtne lugemine, sest keerulised teemad on tehtud kättesaadavaks. Söödavaks. Huvitavaks. Samas aga on see kindlasti raamat, millest erinevas vanuses ja erineva kogemusega inimesed suudavad erineva sügavuse välja lugeda. “